Eesti transpordisektori kestlikkus eeldab sisulist koostööd riigi ja ettevõtjate vahel, et murda bürokraatlikke tõkkeid, hoida elus sektori konkurentsivõimet, et kindlustada logistiline iseseisvus ka kriisiolukordades, nenditi saates Äripäeva TOP, kus oli fookuses käinud nädalal ilmunud Autotranspordi TOP.

Äripäeva TOP saade sukeldus värske Autotranspordi TOPi valguses Eesti maanteetranspordi sektori valupunktidesse ja võimalustesse. Stuudios olid ATV Transpordi juht ja omanik Oliver Tatar, kelle ettevõte tõusis TOPis teisele kohale, ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen.
Tatar näeb oma ettevõtte edu alusena pikaaegset koostööd lojaalse kliendibaasiga ja paindlikkust teenuste pakkumisel. „Me ei keskendu ühele kindlale veoliigile – teeme külmikuid, ülegabariidilisi vedusid, liikuvate põrandatega veokeid. Oleme pidanud kohanema projektipõhise lähenemisega, sest kliendid ootavad lahendusi, mitte ainult transporti,“ sõnas Tatar.
Saates tõstatus ka küsimus pikemate autorongide lubamisest Eesti teedele. Kui Skandinaavias on 25–34 meetrised veokid edukalt kasutuses, siis Eestis on areng aeglane. Perolaineni sõnul ei näe ERAA selles praeguse regulatsiooni juures rahvusvahelistele vedajatele suurt eelist. Samas tunnistas ta, et järgmise sammuna võiks Eesti liikuda 34-meetriste rongide suunas, õppides rohkem naabritelt, mitte kulutades mõttetud aega analüüsimisele.
Rohkelt tähelepanu pälvis ka veoautojuhtide järelkasvu kriis. Lahendusena pakuti välja, et noored võiksid ajateenistuse käigus omandada C-kategooria ametikoolituse, mis võimaldaks neil kohe pärast teenistust tööle asuda. Soome praktika näitab, et selline lähenemine töötab – ligi pooled sealsed noored juhid tulevad otse kaitseväest.
Oluline probleem on ka võõrtööjõu kaasamise keerukus. Lubade ja viisade menetlus on aeglane ning see sunnib Eesti ettevõtteid juhte rentima naaberriikidest – koos sellega liiguvad ka maksutulud Eestist välja. „Tahaksime maksta makse Eestis, aga süsteem sunnib teisiti,“ tõdes Perolainen.
Kriitiline hinnang anti ka Eesti maksusüsteemile. „Vedaja on logistikaahela viimane lüli, ent just temalt nõutakse kõige rohkem – maksude, aruannete ja regulatsioonide osas. Meil on töötegija väärtustamine kaduma läinud,“ sõnas Tatar. Tema sõnul tuleks rohkem panustada noorte kutsumusse ja elukutselise autojuhi kuvandi taastamisse.
Kokkuvõttes jäi kõlama mõte, et Eesti transpordisektori kestlikkus eeldab sisulist koostööd riigi ja ettevõtjate vahel, et murda bürokraatlikke tõkkeid, hoida elus sektori konkurentsivõime ja kindlustada logistiline iseseisvus ka kriisiolukordades.
Vestlust juhtis Logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm.
Foto: Tõnu Tramm
Fotol: Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Ermo Perolainen ja ATV Transpordi juht Oliver Tatar.